neljapäev, 31. detsember 2020

FINIŠ

 NR 98 - 100

 
8. Rapla Selveri suurjooks
 
19.09.2020

Distants 10 km   

Tulemus 43:28, 96. koht


Tartu Linnamaratoni poolmaraton

03.10.2020   

Distants 21,1 km   

Tulemus 1.41:48, 229. koht 

 

Eesti Ööjooks Ülemiste-eri

17.10.2020

Distants 10 km

Tulemus 44:54, 131. koht

 


Minu suur soov oli lõpetada oma kingitus Eesti Vabariigile seal, kus ma seda ka alustasin - Rocca Al Mare´s heategevuslikul jooksupäeval Vana-Aasta Maratoni joostes. Aastal 2017 andsin just seal ettevõtmisele stardi nr 1, kui jooksin sama rahvaspordiürituse lühemat, 8,4 km pikkust distantsi. Kahjuks astus minu teele ette 2020. aasta populaarseim tegelane - Covid-19 - ning nimetatud heategevuslik jooksupäev lükkus edasi uude aastasse, kandes siiski paradoksaalsel kombel nime Vana-Aasta Maraton. Aga nagu kõigil kultuuri-, spordi- jm meelelahutuse korraldajail, oli ka minul olemas vähemalt plaan B - olin igaks petteks startinud juba eelnevalt piisaval hulgal rahvaspordiüritustel - ja minu kingitus saab, nii nagu ma endale ja kõigile teistele lubasin, 2020. aasta lõpuga kena lipsukese peale ja ilutulestiku saatel vana-aasta õhtul üle antud.

Finišisirget alustasin septembrikuus Raplas, sealsel suurel linnajooksul.  Klassikaline jooks linna sees ja linnast väljas, mööda asflati, ilma suuremate tõusude ja langusteta. Minul oli algusest lõpuni nägemisulatuses kolleeg Märt, kes stardi eel lavalt ulja eesmärgi - joosta 10 km alla 43 minuti - välja hõikas. Loomulikult kasutasin tema avameelsust julmalt ära, haakisin talle kohe stardist sappa ning tulemuseks, kusjuures meile mõlemale, isiklik rekord.

 


Ka traditsiooniliselt oktoobris toimuv Tartu Linnamaraton, mille poolmaratoni stardi ma endale eelviimaseks olin ette võtnud, ei olnud ses mõttes midagi ootamatut ja uut. Üks ilusamaid ja mõnusamaid linnaradasid, kus ka oma seni kehtiva maratonirekordi olen jooksnud, kulgeb esiti ülikoolilinna tänavail, põikab läbi kaunist Karlovast, viib korraks linnast väljagi ning toob finišisse mööda Emajõe kallast, pakkudes vahetult enne lõppu veel vaprat ronimist Lossi tänavat mööda üles Toomemäele. Kaunis sügisilm, mille korraldajad õigeks ajaks suudavad valmis panna, annab sellele jooksupäevale Tartus veel viimase lihvi.

Suuremat sorti festivaliks kujunenud Eesti Ööjooks, mis siiani Rakvere tänavaid nii augustis kui detsembris jooksjatega täitnud, kolis kümnenda juubeliaasta puhul pealinna, vallutades üheks oktoobriõhtuks Ülemiste keskuse parkla ja linnaku tänavad. Taaskord klassikalisemat laadi tänavajooksu vürtsitati paari-kolme parklalkorruse ning ühe suurema lao läbimisega. Kui koroonaviirus ja tervisekriis olid senimaani mõjutanud rahvasporti nõnda, et võistlused jäid üldse ära või toimusid virtuaalsetena, siis seal sain osa ka sellest, kuidas ettevaatusabinõud jõudsid reaalselt toimuvale spordiüritusele - starti lubati vaid maskis, mille võis 200 m pärast starti ära võtta, mitmes kohas kontrolliti temperatuur jms. Aga startijad olid rõõmsad, ilutulestik võimas ning ka Ööjooksudel klassikaks saanud meelelahutusprogramm oli Tallinna ühes võetud. 

Rahvasportlase finiš ei olnud küll päris selline kui ma lootsin - tahtsin kõlistada suuremat kella, aga meid kõiki mõjutanud viirus muutis selle vaid kauguses tilisevaks kellukeseks -, kuid ma olen siiski õnnelik ja rahul. Palju õnne, Eesti Vabariik! Head vana-aasta lõppu!        

 P.S. Ei hakka siinkohal pidulikul õhtul tibusid lugema ning tõmban blogile kriipsu alla juba uuel aastal!
                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                               

neljapäev, 3. september 2020

NR 95 - 97

NR 95 - 97

39. jooks ümber Pühajärve

04.07.2020

Distants 10,7 km   

Tulemus 49:00, 161. koht


Vägilase Jooks Tallinn

12.07.2020   

Distants 4 km   

Tulemus 30:10, 6. koht 

 

9. Igamehe maraton Järvakandis 

08.08.2020

Distants 16,8 km

Tulemus 1.21:106, 1. koht (4 ringi)


Rahvasportlase väljakutse läheneb hooga lõpule. Pöidlad on peos, et hoogu koguv haigestumiste laine ei lööks rahvaspordikalendrit nii sassi, et viimast kolme starti enam kusagil teha ei saa! 

 

Juuli algus tõi kõigile rahvasportlastele rõõmupeo ja võimaluse osaleda taas mass-stardiga jooksuüritusel. Jooks ümber Pühajärve oli seetõttu täiesti teise energiaga - ootus oli olnud piisavalt pikk ja seda oli näha osalejate nägudelt. Ring ümber Pühajärve on üks ilusamaid ning oli suur rõõm ja nauding naasta päris jooksuradadele just seal. Rada kulgeb suuresti asfaldil ja osaliselt kruusa- ja metsateedel ning on seega mõnusalt läbitav nii suuremale kui väiksemale jooksusõbrale.

Juulikuu viis rahvasportlase taas takistuskrossist elamusi otsima. Edasi lükkunud Vägilase Jooksu sari sai alguse Tallinna külje all Männiku krossiraja aladel ning Valdeku karjääri ümbruses. See oli takistuskross ekstreemjooksusõbrale tuntud headuses. Mina võistlesin lühijooksus, mistõttu jäi kogu efekt ja elamus saamata ning siinkohal soovitaksingi korraldajaile raskemate takistuste lisamist lühirajalegi - suurema ringi takistusi vaadates läks hammas verele, aga pikemaks jooksuks ei jätkunud seekord aega.

Järvakandi Wellod korraldasid juba 9. korda kohalikku maratoni, millele on leitud igamehesõbralik nišš - jooks kulgeb 4,22 km ringil ning joosta võib igaüks nii mitu ringi kui hing ihkab (jah, maksimaalselt 10, aga rohkemat ühe päevaga enamasti ette ei võtagi). Minul oli taas ajaga kitsas käes, seega olin eelnevalt arvutanud, et 4 ringi on piisav. Rada kulgeb aleviku tänavatel,
mistõttu jooks oma rajaprofiilia teab mis suurt elamust ei pakugi. Aga esiteks võimalus joosta jõuetekohane hulk kilomeetreid ja tunda end ikkagi olulisena ning teiseks kohaliku elanikkonna meeletu kaasaelamine ja soe vastuvõtt kõigile osalejaile on need, mis tegid minujaoks selle rahvaspordisündmuse eriliseks. Lühikese ringi jooksul oli pea 10 erinevat joogi- ja kosutuspunkti, mille kohalikud olid ise üles pannud ning lisaks neile kogunesid inimesed ka aedade ja majade kõrvale päikest nautima ja kaasa elama. Kogukondliku ettevõtmise stiilinäide! Kraaps ja kummardus korraldajate ees!


Lõpukolmik on veel jäänud. Loodan väga, et rahvasportlane saab kellade, tulede ja viledega enne 2020. aasta lõppu finišeerida!


teisipäev, 30. juuni 2020

NR 92 - 94

- Tartu Maastikumaratoni virtuaaljooks

- 49. (kaug)jooks ümber Harku järve

- Elva Südaööjooksu virtuaaljooks


Rahvasportlane seikles mais ja juunikuus loodetavasti viimaseid kordi virtuaalsetel rahvajooksuradadel.

Tartu Maastikumaratoni virtuaalsele rajale, kui seda saabki niimoodi nimetada - maastik oli, aga Nõmme-Harku metsas Tallinnas - läksin ma peamiselt soovist anda oma panus Klubi Tartu Maratoni püsimajäämisele. Usun, et ka minu osalustasu on oluline panus, aga kuuldavasti oli virtuaaljooks väga populaarne, seega polegi ehk karta, et Tartu Maraton ja muud mõnusad selle klubi üritused koroonaviirusega hingusele lähevad. Loodan järgmistel aastatel ka päriselt Tartu Maastikumaratoni rajale jooksma jõuda!

Kaks ülejäänud virtuaalset toodet olid oma olemuselt sarnased. Kuigi Elva Südaööjooksu korraldajad pakkusid võimalust läbida kilomeetrid kus iganes jooksufänn soovib, siis otsustasin mina mändide- ja järvedelinna mahamärgitud raja kohapeal läbida.

Harku järve jooksu rada oli mulle tuttav - olen seal mitmel korral teiste jooksusõprade õlg-õla kõrval jooksnud - aga Pikaliiva asumi tänavatel jäin siiski hätta. Rajale olid maha märgitud kilomeetrid, aga seal majade vahel õiget jooksurajale pääsemise kohta mul enam meeles ei olnud - mingigi märge oleks võinud seal kusagil olla, sest minul isiklikult läks seal asjatult palju aega tühja. Seda enam aga kiidan ma elvalasi, kelle rajale minnes olin ma tunduvalt rohkem ärevil, sest Elvas olen küll korduvalt viibinud, aga tänavad ja nurgatagused mul siiski nii selged ei ole, et oleks saanud julgelt ja enesekindlalt peale minna. Rada oli ideaalselt maha märgitud, kordagi ei tekkinud mul kõhklust, et kas ma ikka olen endiselt õigel teel. Keerulisel ajal teevad hästi korraldatud sündmused suurt rõõmu :)!

Võib-olla olen seda juba siin blogis retooriliselt küsinud, aga küsin veel: "Kas see ongi rahvaspordi tulevik?". Ja vastan kohe ka ise: "Ma väga loodan, et mitte!". Midagi siin ju nagu on, mingid toimivad võimalused on ju tekkinud, aga ei ole see ikka liha ega kala. Seetõttu olen põnevil ja elevil valmistudes 4. juulil toimuvaks jooksuks ümber Pühajärve.

Kohtumiseni päris rahvaspordiradadel, aga siiski mõistlikku distantsi hoides!   


pühapäev, 3. mai 2020

NR 85 - 91

- seiklusfirma 360 kraadi o-rada Järvel
Foto: Urmas Minn

- seiklusfirma 360 kraadi o-rada Harku metsas

- Tallinna Pargijooksude virtuaaljooks Järvel

- Tallinna Pargijooksude püsirada Harku metsas

- Tallinna Pargijooksude püsirada Pääsküla rabas

- Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi e-mälumäng

- Betsafe Jalkagurude viktoriin
 

Kui veel märtsi esimeses pooles sai rahvasportlane päriselt rahvaspordiürituse starti asuda, siis sarnaselt kõigile Eesti inimestele olen ma viimased 1,5 kuud veetnud isolatsioonis ja andnud oma panuse koroonaviiruse peatamiseks. Päris suletud uste taga pole rahvasportlane aga siiski istunud - esialgu lähtusin eriolukorra juhi sõnadest, mis kõiki inimesi välja liikuma ja sportima suunas, ning kasutasin aega regulaarseks treeninguks, mida, usute või mitte, pole mul nii ideaalilähedaselt siiani õnnestunud teha, hiljem aga, kui hakkasid avanema esimesed virtuaalsed võimalused startimiseks, võtsin võimalikult palju erinevaist algatusist osa. Siinkohal püüangi teha ülevaate viimastest.

Kusjuures, regulaarsest trennist kirjutades meenus mulle üks mõttekene, mis käimasoleva ideaalse treeningrežiimi - nimetagem seda koroonatreeninglaagriks - peale mõeldes pähe tuli - kui ühel päeval taas massid rahvaspordiüritustel stardipaugu saavad, siis peaks tase küll meeletult kõrge ja konkurents ülitihe olema, sest usun, et ma pole ainus, kes ideaalilähedasi tingimusi ära kasutab.

Aga startidest... Seiklusfirma 360 kraadi on tekitanud hulganisti äpipõhiseid orienteerumisvõimalusi millest paar tükki ka rahvasportlane aprillikuus katsetada võttis. Esimene katsetus Järvel tõi tõdemuse, et tegemist on laisa orienteerumissõbra paradiisiga - äpp on ees, pane ainult punkti poole udjama, olenemata sellest, kas tee sinna läheb või mitte, suunda ja õiget teed otsida ei olegi vaja, sest äpp näitab kõik kätte. Nagu oleks laskesuusatajatele antud võimalus pääseda trahviminuteist, kui lased 5st 2 märki alla. Teisel rajal aga sain aru, et nii kena ja roosiline see elu siiski ei ole. Ma olen väga õnnelik, et orienteerumine üleüldse, aga see konkreetne start eriti viisid mind kohtadesse, kuhu niisamuti Harku metsas jalutades ei jõuaks. Samas põrkasin ka tõigale, et äpp vs spetsiaalne orienteerumiskaart on kaks erinevat asja - kui viimasel on võimalik teed planeerida lähtudes pinnavormidest jms, siis äpi abil liikudes sain rabasse sattumisest aru alles siis, kui ma jalgupidi rabas olin. Lisaks häirisid mind sel läbimiskorral ka tehinilised probleemid ning LoQuiz äpp ei tuvastanud mind viies punktis üheksast. Antud probleemist teavitasin ka korraldajaid ja loodan, et jään ainsaks, kel raja läbimise nauding selle tõttu kannatanud.

Tallinna Pargijooksud on juba korraldanud mitmeid püsiradasid nii jooksmiseks kui orienteerumiseks. Järve jooksurada kulges Järve parkmetsa terviseradadel, mistõttu ma sel pikemalt peatuma ei hakka. Orienteerumisrajad pakkusid mõnusaid treeningvõimalusi klassikalise orienteerumise fännile, ainsaks erinevuseks vast see, et füüsiline kaart tuli eraldi tellida või ise välja printida, mistõttu kasutasin mina telefoni, mis oli samuti väga mugav viis radade läbimiseks. Ka on võimalik valida radasid vastavalt oma võimetele. Mina läbisin Harku metsas keskmise raja, mis oli mõnusa pikkusega ja ei nõudnud meeletult palju nuputamist punktide leidmisel. Pääsküla raba pikem rada oli aga juba väljakutsuvam katsumus, kus punktide vahemaad olid juba omaette ettevõtmine.

Kui nüüd aga äpp ja tavakaart kõrvuti panna, siis minu valik, vaatanata laiskusele, langeb ikkagi tavalise ja pigem isegi käegakatsutava paberkaardi kasuks.

Erinevaid mälumänguformaate on internetiavarustes levimas suurel hulgal. Mina võtsin kinni kahest FB otseülekandena toimivast mälumängusarjast. Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum on eriolukorra ajal korraldanud oma Facebooki lehel e-mälumängu, mille süsteem on lihtne ja mugav - 15 küsimust, iga küsimuse lugemiseks ja selle üle mõtlemiseks 2 minutit, pärast näeb kiirelt veel kõiki küsimusi ja siis peab 5 minuti jooksul olema vastuste nimekiri ära saadetud, võistkonnakaaslastega saab kogu mängu jooksul Skype´i või mõne muu konverentskõnerakenduse abil vestelda. Betsafe´i Jalkagurude viktoriin on üles ehitatud FB otseülekande ja Kahoot-i platvormi koostöös ning küsimusi esitavad ja vastuseid kommenteerivad legendaarsed Toomas Vara ja Kalev Kruus. Minu kogemus mängust oli järgmine - põnev, nõuab konkreetseid faktiteadmisi või õnne, aga Facebooki otseülekanne jäi Kahootis toimuvaga võrreldes kohutavalt maha, mistõttu jäi mängu lõpus küsimusele vastamiseks ette nähtud minutist alles vaid 40 sekundit, mis, arvestades, et punkte saab ka kiiruse eest, oli päris tüütu.

Kokkuvõtteks... Virtuaalsed lahendused on ägedad ja antud oludes ainuvõimalikud, aga rahvasportlase süda, pea ja jalad igatsevad juba päriselt rahvamasside keskele. Kuigi mõistus ütleb, et parem karta kui kahetseda, siis loodan väga, et suvi ei ole vaid pikendatud treeninglaager ja virtuaalne ponnistamine. Püsime veel veidi kodus, et juba varsti rahuliku südamega koos sportida!  













laupäev, 4. aprill 2020

NR 82 - 84

Linnaorienteerumine Lepistiku piirkonnas
01.03.2020
Valikorienteerumine, 15 kontrollpunkti
Tulemus 30:22, 21. koht


Siseorienteerumise sarja "Sisesuund" osavõistlus Sisekaitseakadeemias
05.03.2020
Distants palju korruseid ja hulk treppe, 23 kontrollpunkti
Tulemus 49:22, 18. koht


Trepisprint Telia-s
10.03.2020
Distants 13 korrust
Tulemus 1:19.2, 11. koht


pühapäev, 1. märts 2020

NR 78 - 81

Mälumängusarja "Kirgas kriit" osavõistlus
15.01.2020
27 küsimust
Tulemus 17,5 punkti, 12. koht (võistkonna Prostamol koosseisus)


Siseorienteerumise sarja "Sisesuund" osavõistlus Lasnamäe Vene Gümnaasiumis
06.02.2020
Distants 2 tiiba a 4 korrust, 22 kontrollpunkti
Tulemus 52:01, 11. koht


Linnaorienteerumine Rahumäe metsas
16.02.2020
Distants 4 km, 18 kontrollpunkti
Tulemus 41:49, 35. koht


Teletorni kolmik
26.02.2020
Distants 3 x 65 korrust (3 x 170 meetrit tõusu)
Tulemus 22:27, 4. koht

Rahvasportlane alustas viimast etappi - lõpuspurti - oma pühast üritusest. Kui projekti alustades võtsin salamisi eesmärgiks EV100 ürituste lõpuga Tartu Rahu 100. aastapäeval ka oma kingitus finišisse tüürida, siis juba möödunud, 2019. aasta lõpus mõistsin, et see salasoov jääb sel korral täitmata. Küll aga ei välista ma EV150 ürituste raames oma kingituse elluviimist samades piirides :).

Nii nagu rahvasportlane eelmise aasta lõpetas, nii ta ka seda aastat ajude ragistamisega alustas - seekord küll veidi omasemal viisil, võttes osa spordiviktoriinist "Kirgas kriit". Üks selline igati mõnus vorstipidu - jah, naisi ma sel üritusel ei kohanud, kummaline küll (vabandan, kui mõni naisterahvas seal oli, aga kogu selle testrosterooni vahel märkamata jäi), ilmselt on aeg hakata välja koolitama naisspordimälumängureid... - õlle ja snäkkidega. Küsimused osalt lihtsamad faktiteadmised, teisalt veidi peamurdmist nõudvad, aga siiski ei midagi ületamatut.

Orienteerumist olin ma eelmisel aastal juba hulganisti teinud, mistõttu ei tundunudki niivõrd ootamatuna mõte ka siseorienteerumise sarjast osa võtta. Ometigi sai mulle juba 5. kontrollpunkti juures selgeks, et siin on ikka vaks vahet. See matemaatika, mida korruste vahel õigete treppide ja uste leidmine nõudis, oli minu jaoks kõrgem kui kõrgem matemaatika, kuigi ka viimane on minu jaoks üsna püüdmatu ettevõtmine. Pärast seda, kui siiski, vaatamata korduvale emaplaadi kokkujooksutamisele mööda treppe joostes, olin kõik punktid kätte saanud, sain ka üksikud soovitused, et see tuleb kogemusega ja teiseks, et arvutimäng "Doom" on siinkohal heaks koduseks harjutuseks... Minul selleks aega ja ruumi paraku ei ole, aga kõik, nii patsiga kui patsita arvutimängusõbrad on nüüd lahkesti palutud "Doomi" koridoridest päris treppidele järgi proovima, kas ekraani ees veedetud tundidest ka kasu on olnud.


Selle kõrval oli järgnev Rahumäe mets muidugi poisike, kuigi pakkus oma liivaväljade ja kõrgustega ka omajagu elamust ja keerukust.

Treppidel ma ka esimese kahe kuu stardid lõpetasin. Teletorni 65 korrusega olen ma juba varasematest startidest tuttav, aga härrad-prouad trepijooksusarjast on läinud veel sammukese edasi ja andnud segastele võimaluse seda korrata kolmel või isegi viiel korral ühe tunni jooksul. Mina valisin seekord kolmiku ja lõpuks olin oma valikuga rahul. Trepijooksuks sai minu osavõtust nimetada esimest 10 korrust, sealt edasi oli tegemist juba rütmiskõnniga mööda tormirežiimis Tallinna Teletorni trepikoda tipu poole. Tormirežiimi tõttu oli trepist käimine, kusjuures, kasulikum ja kiiremgi kui lift. Läbi raskuste tähtede poole :)!

Final countdown: 19 veel jäänud!



kolmapäev, 1. jaanuar 2020

NR 74 - 77

Tallinna poolMaraton
08.09.2019
Distants 21,1 km
Tulemus 1.42:07, 530. koht

Rapla Talvejooks
17.11.2019
Distants 5 km
Võistluse protokoll ei ole veel avalik

Kadrijooks
24.11.2019
Distants 5 km
Tulemus 22:55, 12. koht

Mälumängusarja "AjuMurd" osavõistlus
05.12.2019
50 küsimust
Tulemus 39,5 punkti, 5.-7. koht (võistkonna Prostamol koosseisus)

Rahvasportlase sügistalv kulges tasapisi ja pigem oma näo tuttavaks parodeerimise võtmes. Seetõttu jäi aasta teise poole saak ahtakeseks, aga äsja lõppenud aasta alguses välja hõigatud 80 stardist jäi siiski puudu vaid käputäis.

Startidest põnevaim oli Kadrijooks, mis tõi seelikutes jooksusandid Kadrioru parki krõbedamat sorti ilma nautima. Lõbusa visuaalse nüansi lisamine jooksurõõmule on hea lahendus, mis pakub rõõmu ka sellele, kes aega püüdma ei lähe ja tahab nautida liikumist kaunis pargis.

Värskendust tõi nimekirja aga kilvarluse vaimus osavõtt "AjuMurru" mälumängust. Von Krahli teatris igakuiselt toimuv teadmisteproov on mugav võimalus veidi heas seltskonnas veidi oma ajurakkusid kiiremini liigutada - küsimusi on seinast seina, aga näritavat leidub seal igaühele ning erilist rõõmu pakub see filmisõbrale.

Siinkohal võtan kokku ka möödunud Rahvasportlase-aasta ning vaatan tulevikku, oodates juba põnevusega 100. stardini jõudmist. Viskan õhku ka suurepärase võimaluse saada osaks Rahvasportlase teekonnast - kui kellelgi on mõtteid, et kus ja kuidas suure tähiseni jõudmist tähistada, siis minu Facebook ja muud kanalid on ettepanekuteks avatud :)!



Aga... Numbrites nägi Rahvasportlase 2019. aasta välja järgnev:
- jooksin rahvaspordiürituste raames 130,7 km
- suusatasin 10 km
- sõitsin rattaga 7,2 km
- ujusin 100 m
- orienteerusin 34,1 km vältel, kuigi pideva pangepanemisega kasvas see number kindlasti suuremaks
- ületasin takistusi 8 km jooksul
- vastasin 50 küsimusele nii nagu oskasin, mõne ajal olin täiesti vait ka või tegin mõne kehva nalja :)



Aastaga lisandusid aladevalikusse (tava)triatlon ja mälumäng, aga kujundujumise starti otsin ikka veel... Ehk on see just see suur start numbriga 100?

Täna algas aga aasta 2020 ning uue kümnendi alustuseks jõuab ka Rahvasportlane kindlasti oma missiooniga lõpuni, et siis avada uksed järgmistele. Vaadates otsa oma võimalustele pean siiski tõdema, et esialgu lõpuna mõeldud 2. veebruar 2020 (Tartu rahu aastapäev, mis ühtlasi lõpetab EV100 perioodi) jääb siiski vahefinišiks. Aga kui mitte varem, siis 31. detsembril 2020 kirjutan ma kindlasti võidukast lõpust oma pühale üritusele ja annan kingituse pisukese hilinemisega selleks ajaks juba 102. aastaseks saanud Eesti Vabariigile üle!

Head uut aastat ja sära silmadesse nii spordiradadel kui igal pool mujalgi!